Ajalugu ja Faktid

Ajalugu & faktid. Laenuühistud. Hoiu-laenuühistud

Tänapäeva maailmas toimib ühispangandus erinevates vormides praktiliselt igal pool maailmas. Ühispangandus esineb erinevates vormides – laenuühistud (credit unions), hoiu-laenuühistud (savings and loan association), vastastikused kindlustusseltsid (mutual insurance companies), ehituskooperatiivid (building societies) jne..

Ainuüksi laenuühistud, mida on registreeritud ligi 53 000 sajas riigis ühendavad ligi 188 miljonit liiget ja opereerivad poolteise triljoni (miljon miljonit) ameerika dollariga.On riike, milles suurem osa majanduslikult aktiivsetest inimestest on osanikud taolistes ühistutes. Eriti arvestatav näide on siin Iirimaa, kus ühistutes osanikke on lausa 75%. Samuti on väärikad näited suured ja majanduslikult arenenud riigid nagu USA ja Kanada, kus ühistutes on osanikke kaalukas osa – vastavalt 44 ja 46%.

Ühinenud finantsasutuste ajalugu, tänapäevases vormis sai alguse 18 sajandi 70ndatest aastatest, kui Ühendkuningriigis hakkasid tekkima esimesed ehitusühistud. 19 sajandi esimesel veerandil USA-s ja Inglismaal hakkasid tekkima asutused, mis sarnanesid oma sisult ühinenud pankadele.

“Mandri-Euroopas seostatakse finantsühistute algust Franz Hermann Schulze-Delitzsch` i ja Friedrich Wilhelm Raiffeisen`i nimedega Saksamaal 19. sajandi 50-60ndatel aastatel.
Schulze lähenemist laenuühistutele tunnustasid ja propageerisid peamiselt linnakodanikud (burgerid) – meistrimehed, väikekaupmehed, poeomanikud. Samas kui Raiffeisen`i „klientideks“ olid vaesed külaelanikud, paljud neist mäletasid veel pärisorjust. Raiffeisen`i laenuühistu liikmete vähene, ettearvamatu ja hooajast sõltuv sissetulek, tingis solidaarsussidemetes poolehoiu ning tõi välja sügavad kristlikud väärtused.
Vaatamata maailmavaatelistele erisusele ja kahe liidri omavahelistele kuumadele debattidele saksa ühistutes 19. sajandist kuni 20 sajandi alguseni õnnestus neil 1913. aastaks kaasata ühistute lipu alla üle kahe miljoni sakslase. Sel ajal elas 80% saksa laenuühistute osanikest maal.”

Eestis asutati esimene laenu-hoiuühistu Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus aastal 1902. aastal Jaan Tõnissoni aktiivsel osavõtul, kes oli väljapaistev poliitik, riigitegelane, ajalehe „Postimees“, trükikoja ja raamatupoe omanik ning samal ajal ka Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Organisatsiooni põhikirjas oli kirja pandud selle loomise eesmärk – väljastada oma liikmetele laene, hoiustada nende hoiuseid ja maksta välja nende pealt intresse, samuti aga vahendada osanike majanduslikke tehinguid. Eesti Vabariigi valitsuse otsusega 1931. aastal liideti ühistu Kolmanda Tartu Laenu- ja Hoiuühisusega, mis toimis kuni 1941.aastani Ühispanga Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse nime all.

Praegusel ajal on paljudest ühistutena alustanud suurtest finantsasutusest saanud täieõguslikud pangad ja nad jätkavad oma tegevust uues staatuses, ent samas või miksitud omandivormis ( näiteks paigutades osa aktsiaid börsile lisavahendite kaasamiseks). Sellised pangad on näiteks endiselt Raiffeisen`i nime kandvad pangad Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Šveitsis, siis Saksamaal suur DZ Bank (Deutsche Zentralgenossenschaftbank – Saksamaa Ühistute Keskpank), hiiglaslik Desjardins Group Kanadas, mis ühendab 5,8 mln liiget. Ning ka Prantsusmaa suurim (Euroopas suuruselt teine) pank Credit Agricole on omandisuhete poolest ühistu.