Eestihoius pakub oma liikmetele kindlustunnet

Negatiivse alatooniga ja hoiu-laenuühistute eest hoiatavaid artikleid on Eesti meedias ilmunud umbes korra kvartalis. Ettevaatlikkusele manitsemine on vajalik, kuid paljud seeniorid on ära hirmutatud. Kas enam üldse kedagi usaldada saab? Kuidas HLÜ usaldusväärsuses veenduda, räägib HLÜ Eestihoius juhatuse liige Jekaterina Semjonova.

Lubaduste järgi ajavad kõik HLÜ-d sarnast asja – kaasavad ühistu liikmete sääste, pannes need kasumit teenima. Läbi tähtajalise hoiustamise on HLÜ liikmetel võimalik teenida oluliselt kopsakamaid hoiuseintresse kui pangas hoiustades. Nii toimis see edukalt mitmeid aastaid, kuniks suur hulk inimesi sai petta. Heas usus olid nad enda raha kasutada andnud ühistule, kes polnud nende usaldust väärt.

„See krahh mõjutas kõiki hoiu-laenuühistuid ja nende liikmeid ning siiani oleme sellest alles toibumas, sest just usaldusväärsus on meie valdkonnas tegutsedes kõige olulisem. Õnneks on võimalik ühistu usaldusväärsust hinnata, kui teatud näitajad läbi analüüsida,“ selgitab Semjonova.

Kuidas usaldusväärsust hinnata?

Esmajoones tuleks vaadata, kui kaua ühistu tegutsenud on. „Kuna usalduse üles ehitamine nõuab aega, on kõige keerulisemas seisus uued tulijad. See, kui ühistu on alles tegutsemist alustanud, ei ole automaatselt halb märk, kuid kindlasti toob see hoiustaja jaoks kaasa suuremaid riske,“ tõdeb Semjonova.

„Eestihoiuse asutamisest möödub sügisel 10 aastat. Suudame oma liikmetele pakkuda kindlustunnet, et oleme olnud jätkusuutlikud juba pikka aega ning jätkame samal kursil ka edaspidi,“ lisab ta.

Kuid aastad üksi ei tähenda veel midagi. Tegutsemisaastad peaksid olema ka edukad. Edukust on kõige lihtsam hinnata majandusaasta aruannete järgi. Semjonova sõnul ei pea nende tõlgendamiseks raamatupidaja olema: „Majandusaasta aruande kõige olulisemad read on „jaotamata kasum“, „puhaskasum“ ning ROA ja ROE, mis näitavad seda, kui edukas on kapitali tootlus. Kui need näitajad on positiivsed ja liiguvad tõusvas joones, on see märk ühistu edukast ärimudelist. Ühistu on hästi juhitud ja täidab oma eesmärki. Näiteks Eestihoiuse 2022. aasta kasum on võrreldes sellele eelnenud aastaga kahekordistunud.“

Majandusaasta aruannetega saab tutvuda portaalis Teatmik, kuid Eestihoiuse auditeeritud aastaaruanded on leitavad ka meie kodulehel. „Kui ühistu taustauuringut tehes selgub, et majandusaasta aruanded on esitamata, peaks see kindlasti häirekella tööle panema,“ rõhutab Semjonova.

Ärimudel peab olema selge

HLÜ tausta uurides on kindlasti vaja aru saada ka sellest, kust kasum tuleb. Millise ärimudeli järgi üldse raha teenitakse? Kas raha investeeritakse mingitesse projektidesse? Kui jah, siis millistesse? Või laenatakse see kellelegi välja? Kui jah, siis kellele?

„Need kõik on küsimused, millele tuleb enne ühistu liikmeks astumist vastus saada, sest probleemid algavad tavaliselt siis, kui ärimudel jääb liikmete jaoks ähmaseks,“ hoiatab Semjonova.

Eestihoiuse ärimudel seisneb sarnaselt pankadele laenude ja liisingute väljastamises ning neilt intresside teenimises. Eestihoius tegutseb vaid Eesti turul. Laenu- ja liisingutaotlusi saab Eestihoius kogu aeg, kuid laenude väljastamine on aastatega muutunud järjest rangemaks. „Uurime hoolikalt taotleja tausta ja maksekäitumist, sest laenu on mõtet anda ainult neile, kes suudavad selle ka tagasi  maksta. Meie sõel on aina tihedam. Hetkel saab positiivse vastuse kõigest 5% taotlustest,“ kinnitab Semjonova.

Liikmeid kaitsevad tagatised

Väga tähtis on uurida ka HLÜ pakutavaid tagatisi. Tagatised võimaldavad maandada äririske ja annavad liikmetele lisakindluse, et kui kõik plaanid soovitud mahus ja ajaraamis ei realiseeru, ei ole kannatajaks hoiustajad.

„Eestihoiuses kindlustame hoiustajate tagala kahel viisil. Esiteks väljastame laene ja liisinguid eranditult ainult tagatise alusel. Kui laen jäetakse mingil põhjusel tagastamata, on võimalik saamata jäänud raha kätte saada tagatise realiseerimisel. Lisaks on Eestihoiusel vabatahtlik reservfond, mille suurus on üle miljoni euro. Kui mõne laenu tagasimaksed hilinevad, saame just reservfondi abil hoiustajale tema tulu alati õigeaegselt välja maksta,“ kirjeldab Semjonova Eestihoiuse tagatisi.

Ettevaatlikkus on õigustatud

On igati arusaadav, et oma raha paigutamisel soovitakse olla üha ettevaatlikumad. Raha puudutavad otsused tulebki põhjalikult läbi mõelda. „Omalt poolt saan soovitada põhjaliku taustauuringu tegemist. Kindlam on eelistada juba ennast tõestanud ühistuid, kelle ärimudel toimib. Aga kriitiliselt tuleb suhtuda ka pakkumistesse, sest kui miski kõlab liiga ilusalt, et olla tõsi, siis tavaliselt ongi. Kahtlaselt kõrgete intresside asemel eelista lubadusi, millest peetakse kinni,“ soovitab Semjonova.

LOE LISAKS: STATISTIKATEADE. Järjest enam leibkondi omab lisaks hoiustele ka muid finantsvarasid