Hoiustaja Taimi: „Minu jaoks on oluline, et raha jääks Eestisse.“

Paljudel pensionäridel on elu jooksul kogunenud sääste. Mõnel rohkem, mõnel vähem. Aga kus neid turvaliselt ja kasumlikult hoida? Oma kogemusi jagab Taimi Vainomäe, kes on valinud Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu.

Taimi on tavaline Eesti pensionär. Suved veedab ta koos elukaaslasega suvilas, talved aga linnas asuvas korteris. Nii Taimi kui ka tema elukaaslane käisid mõnda aega tööl ka pärast pensioniea saabumist, kuid nüüdseks on mõlemad väljateenitud puhkusel. „Mina ütlen, et puhata on ka vaja! Kui ikka pensioniaeg jõuab kätte, siis tuleb seda nautida,“ on Taimi veendunud. Ent selleks, et elusügist mõnusalt nautida, peab tema meelest ka rahaasjadega kõik korras olema.

Rahatarkus otse elust

Tänapäeval tuleb rahatarkust uksest ja aknast. Räägitakse nii säästmisest kui ka investeerimisest, aga Taimi noorusajal see liiga sageli jutuks ei tulnud. Koolis finantsteemasid ei arutatud ja ka kõrgkoolis majanduse õppimise ajast ei mäleta Taimi, et neid teemasid puudutatud oleks. Kõik, mida ta rahast teab ja arvab, on omandatud käsikäes muu elutarkusega. Tuleb lihtsalt olla piisavalt uudishimulik ning end ümbritseva eluga kursis hoida – lugeda lehti ja surfata internetis.

See oli juba mitmeid aastaid tagasi, kui Taimis tärkas soov oma säästud kuhugi kindlasse kohta hoiule paigutada. Madratsi all hoiustamine ei tulnud nii ehk naa kõne alla, sest murdvaraste pahategusid on Taimi omal nahal kogenud. „Lausa kaks korda on minu korteris sees käidud,“ meenutab daam õudusvärinaga. Samuti ei äratanud usaldust pangad ega muud finantsasutused, kes raha äri tegemiseks Eestist välja viisid. Nii torkas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu reklaam Taimile kohe silma, sest ühing tegutseb eranditult vaid Eestis. Taimi soovis ühingust rohkem teada saada ja kui sai ettekujutuse kätte, astuski kohe liikmeks.

Ühistu teenis usalduse

„Minu jaoks oli väga oluline, et raha jääks Eestisse. Ma tean, kuidas meie ühistu raha teenib. Nad annavad välja laene, mis on kinnisvaraga tagatud. Ma saan aru, kuidas liikmete intressid tekivad,“ ütleb Taimi. Muidugi on temagi kuulnud nii aktsiatest kui ka krüptorahast, kuid pole neisse investeerimisvõimalustesse süvenenud. „ütlen ausalt, et nendest kaevamistest ja asjadest ma ei ole aru saanud. Ma ei tungi sinna, kus on minule võõras,“ arvab ta muiates.

Taimi hindab väga kõrgelt ka Eesti Hoiuse personali, kelle professionaalsus tekitas kohe usaldusväärsust. Ühistu liikmena osaleb ta koosolekutel ning peab silma peal ka liikmetele saadetavatel aruannetel. Kui tekib küsimusi, siis küsib julgelt ja on alati ka vastused saanud.

Taimil ja tema elukaaslasel on Eesti Hoiuses avatud tähtajalised hoiused. Kui pikaks ajaks nad raha hoiule andsid, ta isegi ei mäleta, sest perioodi lõpus on plaanis tähtaega nagunii pikendada. Intresse võtab vanapaar välja korra aastas.

Lisaks inflatsiooni katmisele teenitakse Taimi sõnul ka väike kopikas lisaks ning see on üks peamisi põhjusi, miks ta eelistab oma sääste traditsioonilise panga asemel hoida just hoiu-laenuühistus. „Ma ütleks, et võrreldes pangaga on hoiu-laenuühistu makstav protsent isegi suur. Pangas on protsent ju peaaegu null,“ imestab Taimi.

Sadu tuhandeid polegi tarvis

Kes teab, kui sääste oleks rohkem, näiteks sadades tuhandetes eurodes, siis võib-olla uuriks ka Taimi teiste raha paigutamise võimaluste kohta lisa. Aga taevast sülle kukkunud varandust või hinnalise kinnisvara müügist tekkinud tulusid tal pole, kõik säästud on kogunenud vähehaaval kõrvale pannes. Kuid ega hoiuse avamiseks ei peagi Taimi meelest rikas olema.

„Selle raha, mis üleliia on, võib panna alati teenima. Igal juhul on see kasulik,“ sõnab ta. Hoiustamisest saadav tulu kuluks ära igale pensionärile, sest aeg-ajalt vajavad kõigil asendamist nii külmkapid, telerid kui ka proteesid. On turvaline teada, et vajalik summa on alati võtta. „Kindlasti soovitan tähtajalist hoiustamist kaaluda,“ julgustab Taimi kõiki, kes pole hoiu-laenuühistuid enda jaoks veel avastanud.