Kellele on mõeldud hoiu-laenuühistud?
Sõna „hoiu-laenuühistu“ on tänapäeval paljud kuulnud, kuid mitte kõik ei tea, millega sellised ühingud tegelevad ja kelle huvides töötavad. Kes on ühistute liikmed?
Hoiu-laenuühistud pakuvad osaliselt samu teenuseid, mis pangadki, kuid olemuselt pangaga tegemist siiski pole. Nii nagu nimetuski ütleb, on võimalik hoiu-laenuühistus oma raha hoiustada, ent vajadusel sealt hoopis laenu võtta. Laias laastus saavad kokku inimesed, kellel on vaba raha, ning inimesed, kellel on tarvis laenu võtta.
Eesti Hoius kontori juhataja Jekaterina Semjonova selgitab: „Et selline kahepoolselt kasulik tegevus jätkusuutlik püsiks, peab ühingut väga hästi majandama. Laenu andmine sisaldab endas alati riske, mistõttu näeme teeme ära palju tööd, et iga projekti riske minimeerida. Seetõttu on Eesti Hoiuse laenud alati kinnisvaraga tagatud, et hoiustajate huvid oleks kaitstud,“ lisab ta.
Hoiustaja ei pea olema finantsekspert
Inimene, kes otsib võimalusi oma säästud kasvama panna, on kahtlemata veidi teadlikum kui need, kes eelistavad raha sukasääres hoida, kuid spetsiifilisi süvateadmisi hoiustamine ei nõua. „Meie liikmed on täiesti tavalised inimesed, enamasti vanuses umbes 55-64, käivad tööl või on juba pensionile jäänud. Leidub nii mehi kui naisi. Mõnel on täpselt teada, millisesse hoiusesse ta raha paigutada soovib, kuid väga sageli nõustame ka kontoris kohapeal ja aitame sobiva valiku teha,“ iseloomustab Semjonova ühistu liikmeid ja kliente.
Populaarseim valik hoiustamiseks on Eesti Hoiuses praegu Tähtajaline hoius, mis on väga mugavate tingimustega. „Hoiustaja saab ise valida, kas soovib intressi saada korra kuus, kvartalis, aastas või perioodi lõpus. Intress on sel hoiusel püsivalt kõrge, ning perioodi lõpus on võimalik tähtajalist hoiust pikendada ka koos põhiosale lisandunud intressiga,“ kirjeldab Semjonova.
Kindlasti mitte ainult rikastele
Loomulikult peab paika väide, et mida rohkem vaba raha hoiu-laenuühistusse paigutada, seda suuremaid summasid annab sellega juurde teenida. Aga kindlasti ei pea hoiustamiseks olema püstirikas.
„Näiteks Tähtajalise hoiuse puhul on minimaalne hoiustatav summa 3000 eurot. Eraldi statistikat selle kohta, kui palju hoiustaja meie juures keskmiselt teenib, me pidanud ei ole. Aga hoiustajatele, ühistu liikmetele intressidena välja makstud kogusumma oli möödunud aastal aga 1,4 miljonit,“ toob Semjonova välja muljetavaldava numbri. Keskmiselt hoiustatakse Eesti Hoiuses raha 3,5 aastat.
Soovitus number üks – taustauuring
Neile, kellel on tekkinud huvi endagi säästud raha kasvama panna, on Semjonoval üks väga oluline soovitus: „Kindlasti tuleb hoiu-laenuühistut valides põhjalikult ühingu tausta uurida. Kui kaua on tegutsetud, kas olemasolevad liikmed on oma raha ja intressid kätte saanud ning kas tegevus on stabiilne ja tulus,“ nimetab Semjonova vaid mõned võtmeküsimused.
Ka liikmete arv on omaette näitaja. Kui üldiselt räägitakse praegu Eesti hoiu-laenuühistute puhul liikmete arvu langusest, siis tegelikult leidub ka ühistuid, kelle liikmete arv kasvab. „Ka Eesti Hoiuse liikmete arv on pidevalt kasvanud. Oleme oma lubadustest kinni pidanud ja meie liikmed hindavad seda, julgedes meid ka oma tuttavatele soovitada,“ on Semjonova rahul ning kinnitab, et uued hoiustajad on Eesti Hoiuses alati teretulnud.
Igaüks võib olla rahatark!