Selge ärimudel teeb Eestihoiuse edukaks hoiu-laenuühistuks

Hoiu-laenuühistud on organisatsioonid, mille edukust on tavainimesel keeruline hinnata. Kui ühistuid ja nende majandusnäitajaid omavahel kõrvutada, saab aga hea ülevaate, millised ühistud on kasumlikud ja elujõulised.

Eestihoius HLÜ (endise nimega Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) asutati 2013. aastal.

Eestihoiuse asutajad tegid sissemakse 221 130 euro väärtuses, mis oli üks suurim osakapitali sissemakse hoiu-laenuühistute seas. 2017. aastal suurendati asutajate osakapitali sissemakset veelgi, koguni 442 280 euroni. See andis selge signaali, et tegemist on tõsiseltvõetava ühistuga. Tänaseks on Eestihoiusel jaotamata kasumit 1 miljoni euro jagu, mis on hoiu-laenuühistute seas suurim.

Ärimudel, mida mõistab ka hoiustaja

Eestihoiuse äri tugineb algusest peale selgele ja konkreetsele mudelile. Investeerime üksnes laenu- ja liisingutoodetesse, mis tagavad pideva positiivse rahavoo ja võimaldavad maksta hoiustajatele väärikaid intresse, hoides samal ajal organisatsiooni likviidsust.

Edukas laenuportfell

Hoiu-laenuühistud ei konkureeri pankadega, sest töötame erinevate kliendirühmadega. Kas see tähendab, et Eestihoiusest saavad laenu kõik, kes vähegi soovivad? Kaugeltki mitte!

Hoolika kontrolli ja arvelduskontode väljavõtete analüüsi tulemusel saavad positiivse vastuse üksnes 5% laenu- ja liisingutaotlustest.

Laenude väljastamisel toetub Eestihoius võlaõigusseadusele (VÕS) ning krediidiandjate ja -vahendajate seadusele (KAVS). Seejuures on oluline teada, et KAVS kohaldub kohustuslikult üksnes litsentseeritud finantsasutustele, mida hoiu-laenuühistud ei ole. Eestihoius järgib rangemaid nõudeid vabatahtlikult.

Seega lõviosa Eestihoiuse väljastatud laenudest ja liisingutest makstakse tagasi nagu kord ja kohus.

Hoiustajaid kaitseb ühistu finantsmudel

Meie hoiustajate huvisid kaitseb ettevõtte arvelduskontodel olev raha ehk jooksev likviidsus ning ettevõtte omakapital ja reservid.

Valmistusime eelolevaks raskeks talvehooajaks, kogudes majandustegevuse ja hoiustajate vajaduste tagamiseks ettevõtte kontodele enam kui 1,9 miljoni eurot, mis ületab seadusega nõutavat likviidsustaset kahekordselt.

Pikaajalise meetmena tagas Eestihoius piisava kapitali ja reservid enam kui 2,3 miljoni euro ulatuses, mis põhinevad ettevõtte omavahenditel:

1. omakapital 500 080 eurot,
2. reservid 406 257 eurot,
3. jaotamata kasum 1 045 974 eurot, millele lisandub tänavuse 9 kuu kasum 350 991 eurot.

Tootluselt Eestis esirinnas

Oluline number, mille abil saab ühistu edukust hinnata, on omakapitali tootlus (ROE). See näitab, kui hästi on ühistu suutnud investeeringute abil tulusid kasvatada. Kui üldiselt peetakse heaks ROE määraks 10-15%, siis Eestihoiuse viimase kolme aasta keskmine ROE on koguni 20,8%. Lisame siia kõrvale veel ühe olulise numbri, varade tootluse (ROA), mis on Eestihoiusel 7,9%.

Koos ROE ja ROA näitavad, kui palju kasumit teenib ettevõtte oma investoritele ja hoiustajatele.

Eesti suurimate hoiu-laenuühistute võtmenäitajate võrdlustabel

ROE – on omakapitali tootlus, mis näitab kasu protsentides, mille teenivad asutajad (puhaskasum jagatud kapitaliga), enamgi veel osa sellest kasumist jääb tavaliselt ettevõttesse ja seda reinvesteeritakse.
ROA – on tootluse näitaja protsentides, mis teenitakse kõigile ettevõttesse  investeerinud investoritele (netotulu + hoiustajatele makstud intressid jagatud ettevõtte varadega).

Kuigi majandustulemusi hinnatakse alles pärast majandusaasta aruande koostamist, võib juba Eestihoiuse 2022. aasta kvartaliaruannetest välja lugeda kasumi kahekordistumist.

2022. aasta kolmanda kvartali eelarve näitab, et ettevõte esimese üheksa kuuga teenis ühistule kasumit 350 991 eurot, mille põhjal saab ennustada kasumi üle 450 000 euro aastal 2022.

Võrreldes 2021. aasta kasumiga on see kaks korda suurem kasum, kui oli eelmisel 2021 aastal.

Seega võivad Eestihoiuse liikmed kergendatult hingata – ühistu tegutseb lisaks oma asutajatele ka hoiustajate huvides ning on selles tõendatult edukas.

Loe lähemalt: STATISTIKATEADE. Kodumajapidamiste hoiused hoiu-laenuühistutes kasvasid teises kvartalis mõõdukas tempos